Mul oli enda arvates kodutöö tehtud ja teadsin, et Soome lasteaedades on lapsed kordades rohkem õues kui Eestis. Samuti oli teada, et teavast alla ladisev vihm ei anna põhjust toas istumiseks. Olin selle tarbeks poistele juba Eestis jopest ja pükstest koosnevad kilekomplektid varunud. Ka talveks olid paksema pealisriidega suusakombed olemas.
Vuran mina siis eile poistele lasteaeda järgi, astun väravast sisse ja mis ma näen: kaks enesega väga rahulolevat, tegusat ja õnnelikku poissi istuvad keset korralikku porilompi, näod porikriimulised, kaevandavad seal kühvliga materjali autode peale ja sõidutavad seda lombi kõrvale! Mitu kasvatajat vaatavad tegevust sama rahulolevate nägudega sealsamas pealt, millest teen järelduse nr 1, et ju see siin nii käibki. Peale Ro ja Ru ühtki teist last lasteaia 5-st rühmast parasjagu lombis ei istu, millest omakorda järeldan, et ju nad on sünnist saati lombis istunud ja see ei paku neile lihtsalt enam pinget.
Esimese hooga olin täiesti otsustusvõimetu - läbivettinud ja tilkuvate porikäkkide otse autosse tõstmine tähendanuks lisaks riietele ka toolikatete pesu, samas läinuks me lasteada sisse lahti riietuma, oleks ilmselt sinna ka veerand lompi kaasa viinud ja pealegi tulnuks siis pärast paljalt läbi õue autosse joosta. Tegin poistega ääri-veeri juttu, et vist polnud kõige targem mõte lompi istuda, aga nad andsid kohe mõista, et kogu tegevus oli absoluutselt seaduslik: "Kasvataja lubas küll, me küsisime!" Teades, milline magnet on meie poiste jaoks vesi, oli kohe selge, et poiste enda mõistlikkusele või minu veenmisoskusele antud küsimuses järgmisel korral loota ei tasu. Kraapisin siis pealmise kilekomplekti, kui kõige porisema kihi, maha ja tõstsin, küll tilkuvmärjad, aga veidi vähemporisemad, poisid autosse. Teel koju jõudsin vaid iseennast kiruda, et ei olnud eelmise nädala Lidli kampaanias reklaamitud laste kummiülikondi vajalikuks pidanud, nüüd mõned päevad hiljem olnuksin juba nõus ka mitu korda rohkem nende eest välja käima.
Täna hommikul lendasime ühte Espoo suurtest kaubakeskustest ja meie õnneks olid H&M stangel rippunud viimasest 5-st kummipüksipaarist just täpselt 2 õiges suuruses. Vastutulelikult poole võrra alla ka hinnatud. Kaht jopet samas suuruses enam ei olnud ja nüüd ma siis veel nuputan, kui tõenäoline on, et lombid ka ülevaltpoolt ründavad - et kas peaks järgmisel nädalal veel H&M-e tuulama või piisab praegu pükstest.
